new years resolutions

Uues aastani on jäänud veel loetud päevad e, nüüd on vist viimane aeg hakata lubadusi andma. Siiamaani pole ma eriti neid andnud, sest ma tean juba ette ära, et ma ei oleks neid täitnud. See aasta aga on veidi teisiti. Istun siin kodus ja vaatan kuidas kõik midagi lubavad suure suuga. No ega ma ei saa ju kehvem olla.

Aastal 2015 ma:

• Jõuan vähemalt kaks korda nädalas jõusaali, sest muidu ma maksan seda raha ilmaasjata. See on vist selline lubadus mida kõik annavad. Kolm kuud tagasi liitus Arctic spordiklubiga ja kaks kuud pole oma nina ka sinna poole pööranud. Küll aga olen bussiga paar korda teeotsast, mida mööda saab Arcticusse, mööda sõitnud. Ma arvan, et see on juba edusamm. Uuel aasta aga uue hooga. Esimese trenni päeva panin ka juba paika. Alustan kohe esimesel jaanuaril. 

• Teen rohkem seda mida mina tahan. Olgu siis selleks mis tahes. Kui ma vaatan aastatetagust mina kuni eelmise nädala minuni, siis ma olen teinud liiga palju asju lihtsalt selleks, et teistele meelejärgi olla. Kui sa oled näinud filmi "Yes Man" siis tea, et mina olengi see, kes ütleb kõigile jah. Uuel aastal aga olen valmis ka teistele ära ütlema. Kui ma ikka midagi teha ei taha siis ma ei tee. OI mis see on? Kas ma kuulen solvumist kuskilt kaugusest? Ära põe, leiad kellegi, kes teeb seda minu asemel. 

• Kõik  negatiivsuse, mida ma kuulnud olen ja kuulen enda kohta, kõik selle võtan kokku, kortsutan pisikeseks nõmedaks kägaraks ja pistan selle kellelegi p*rsse, täpselt nii nagu seda tehti "Little Nicky" filmis Hitleri ja ananassiga. Ausalt. 

• Ja lubadus mille täitmist ma ise kõige rohkem ootan on....trummipõrin.......reis Londonisse. Mida ei huvita kes minuga sinna kaasa tuleb aga mina lähen sinna. See on minu unistus olnud juba iidamast ja aadamast ja mul on tunne et 2015 on aasta, kus ma selle ära teen. 

No näed, ei olegi eriti palju lubadusi. Ja kõik tunduvad realistlikud ka. Igatahes on minul tunne, et uus aasta tuleb igavesti veider. 

• Ja enne kui ma lõpetan või noh ma juba lõpetasin , aga enne kui ma lõpetan lõpetuse siis tegelikult tahaks ma uuel aastak ka unenäo päevikut pidama hakata. See on see asi kuhu sa paned kirja oma unenäod, ükskõik kui veidrad nad ka ei oleks. Ja las ma ütlen, minu omad on tavaliselt weird as fuck. 
• Ja just praegu lisanud 1D kontsert Helsingis. Täiesti ootamatult avastasin, et mu kolleeg tahab ka sinna minna ja nii me nüüd neid plaane teemegi :D Don't judge us !

!!!!##?!?#%!?

Mulle pole kunagi valmistanud raskust võõraste inimestega suhtlemine. Töötan ju ikkagi klienditeenindajana ja minu esmaseks ülesandeks ongi alustada suhtlust kliendiga. See pole olnud kunagi raske, võin isegi öelda et see on kergeim osa minu töös.  Kui aga pean seda tegema mõnes muus olukorras, siis tabab mind paanika. Mitte selline ihiihii-ahaa, ma ei julge nendega rääkida paanika, vaid rohkem selline, et ma tahaks aga ma ei saa, sest ma olen seinade vahel ja need pressivad aina minu poole ja ma tunnen kuidas kõik mul üle pea käib. Ja seda juhtub aina tihedamini. Tihti kaasnevad sellega ka pisarad ja muud veidrad füüsilised nähud, nagu nt värisemine.

Miks ma üldse kirja panen seda on see, et istun kodus jõuluõhtul ning sõbrannad lähevad välja, ning mind kutsuti ka. Mina olen aga see, kes ei lähe kuhugi. Miks? See sama põhjus, see veider rusuv tunne kuskil hingesopis, mis lihtsalt ei lase öelda "JAH, ma tulen " Ma tean, et seal oleks tore ja lõbus ja igav ei hakkaks, aga sama samas ma tean ka seda, et ühel hetkel avastan ma end kuskil istumas, pisarad silmis, sest mu sees on ikka see tunne, mis ei lase mul nii vabalt olla kui ma tahaksin. See tunne meenutab veidi seda kui  peab kuskil esimest korda avalikult esinema, ning kõik ootavad sinult nii palju aga sina unustad ära miks sa seal üritusel oled. Võib-olla on see aga hoopis ebakindlus enda suhtes. Ei tea mina. Ebameeldiv.

Kas see ongi see palju räägitud anxiety millest  rahvas räägib ? Või on see mõni muu veidrus mis mulle külge on hakanud ? Igaks juhuks googeldasin järele, et lugeda teiste kogemusi ja juhtumisi, selle tulemusena aga olen ma kindel et ma hakkan surema või kukub mul vasak jalg kohe küljest.  Igatahes eelistan ma kodus olla üksinda, sest nii ma tunnen end vabalt. Aga samas kas ma olen vaba, kui ma ei lase endal teha seda mida ma tahan ?


Mõnusaid jõule !

Jõulud

Paluks, siis hästi plaju pehmeid sokke, sest nii kuradi külm on väljas :)

Karma

Tulime parima sõbrannaga nädalavahetuseks Helsinkisse. Muidugi oli vaja kohe shoppama minna. Juba praegu on kõik kohad täis jõulukaunistusi ja tulukesi, ja sisi on nii ilus. Mina olen üks suur anti-grinch. Ausalt, kohe kui halloween läbi sai, hakkasin mina oma jõulukinke ostma ja valima, paar päeva tagasi panin isegi jõulutulukesed tuppa ülesse.

Igatahes..nüüd oleme Helsinkis. siin linnas on kõik nii ilus, alates koertest lõpetades inimestega ja sinna vahelejäevad veel trammid, majad, ja pargid jne.

Augustis me alles käisime Helsingis, ja kesklinn on üpris selge (enda arvates vähemalt) siis valisime hotelli, mis jäi kohe Kamppi ostukeskuse kõrvale. Istusime siis sadamas trammi peale, selge siht silme ees, tee juba tuttav ja puha. Läksime sama targalt trammist maha, kõndisime Kamppi poole, et no see kuradi hotell üles leida, mis seal vastas pidi olema. No oma 20 minutit kõndisime kindlasti, jõudsime lausa Stockmani juurde välja ja no mida ei ole, on meie hotell. Lõpuks siiski jõudsmie õigesse kohta. Meie otsisime hotelli Kampi eest ja külgedelt aga vot tagant ei osanud vaadata. Kui me oleks trammi pealt maha tulles kõndinud paar sammu tagasi, siis oleksime näinud hotelli silti. Lase veel kaks idiooti omapäid võõrasse linna.

Hotell oli superluks, tuppa jõudes lendasid riided kohe seljast (ma mõtlen joped, mitte et me kohe alasti ringi tatsasime) ning jalad võtsid suuna voodisse, milles oli parem hüpata kui SkyPargi batuudil. Ja mis eriti oluline oli - meil oli vann. Võtsin isegi Lushist ostetud vannivahu kaasa. :D



Ega me toas eriti kaua ei olnud, pakkisime asjad lahti ja läksime linna peale laiama. Käisime oma lemmik poodides. Jalutasime Starbucksi, aga kuna seal oli järjekord nii umbes 40 inimest, kui mitte rohkem, siis tulime sealt sama targalt tagasi. Teisel päeval saime seal ka ikkagi käidud, ausalt öeldes on see hind täitsa asja väärt. Kuna jõulud on tulemas, siis Starbucksis on Christmas Special, pakutakse päris huvitavaid jooke. Meie Coffe In võiks ka teha talvel selliseid erilisi jooke. Starbucksist seda ka veel, et ma sain uue nime. No tead küll ju, et seal tuleb teenindajale oma nimi öelda, ja siis kui jook valmis on siis nad hõikavad su nime ja saad oma värgi kätte. Enne tellimist me Getteriga arutasime, et raudselt kirjutavad valest, või vähemalt tema nime, sest see on soomlase jaoks üpris keeruline. mina aga kiitsin oma nime, et see nagunii soomest pärit, et mis valesti saaks minna. No sai ikka küll - meria olin mina hoopis :D Getter aga oli nii tark, et ta ütles teenindajale hooopis oma nimeks Laura, palju kergem ju kirjutada :D

BURGER KING. No mine ära, kui hea on nende Crispy Chicken Meal. Igakord kui ma sinna satun siis ma tellin seda. Mul hakkab juba sellele mõtlemisest ila jooksma.  Ja Getter oli nii awesome, et tõi mulle keset ööd mäkist kananagitsaid :)




Nüüd ma olen juba paar päeva kodus tagasi olnud ja mul on seljapeal sinikas, ja jala laba peal sinikas ja sääre peal on eriti rõve sinikas :D Hotellis, enne check-out'i kukkus getter kahe voodi vahele ja ma naerisn kõva häälega selle üle ja no muidugi oli mul vaja pilti teha. Kukkusin ise voodist alla. Lõin jalalaba vastu kapi seina ära, sääre vastu kapinurka ja seljaga kukkusin kiiktooli jala peale. KARMA !

 

Lapse saamine

Ma lihtsalt pean oma head mõtted kirja panema, muidu mul lähevad need meelest ära ja siis pole neist mingit kasu.
Vestlus sõbrannaga õhtusöögi ajal:
S: ....viljakust tõsta..
M: Aa, tahab viljakust tõsta? No siis tuleb täiskuuööl nisupõllust läbi joosta.
S: Aga kui tahab poissi? Siis läheb rukkipõllule?
M: No muidugi. Rahvameditsiin ju !
M: Aga kui ta jookseb kogematta rapsipõllule, mis siis tuleb?
S: Õlinäpp..

Nii et nüüd hopshops ja põllale jooksma! :D

Kuus kuud ehk muutused

Vaatasin just ja avastasin, et viimasest postitusest on möödas lausa 6 kuud. Kuradi pikk aeg - kuuendat kuud rase naine on ikka väga rase, kuue kuuga jõuab tohutul hulgas šokolaadi ära süüa ja mis kõige olulisem kuue kuuga saaksin ma kõik oma nägemata sarjad järgi vaadata. 

aga tegelikult pole midagi sellist juhtunud. 

Viimase kuue kuu jooksul kaitsesin oma seminaritöö ära. Alustasin diplomitöö kirjutamist, või noh, eelmine aasta alustasin juba, nüüd teen lihtsalt praktilist uurimust. Ja varsti saab juba 5 kuud täis uuel töökohal. Suvel asusin tööle Apollo kaupluses. Kui ma tegelikult end klienditeenindajana ette ei kujuta ja töö tundub jube igav, siis seal on hoopis vastupidi. Päeva jooksul näeb nii palju erinevaid kliente, kes kõik tekitavad erinevaid emotsioone. Kordagi pole tekkinud veel sellist tunnet, et tahaks keset päeva ära vajuda kuhugi vaikset. Lisaks klientidele on super lahe kollektiiv meie poes. :) 

Augusti lõpus allustasin autokoolis käimist, teooria tunnid on läbitud aga eksam on veel tegemata. Pole lihtsalt aega et selleks õppida. Eks see tulebki veidi kaugemasse tulevikku jätta.

Ülikoolis on mul kõrvalerialaks valitud haridustehnoloog, just selle eriala ainetes tegime ükspäev ise mänge nii smart tahvlile kui ka smart lauale. Pärast seda loengut tunduvad kõik teised loengud jube igavad, sest kui ma tean et mul on võimalus ise teha midagi huvitavat ja lõbusat, midagi millest teistel ka kasu on, siis ega eriti ei taha enam käia loenguid kuulamas. Pigem teeks ise oma kätega midagi. 

Kuue kuu sisse mahub ka ema haigestumine, sellega seoses sain ma ka korteri omanikuks, aga mitte kauaks, sellele leidsime juba ostja. Aga uhke tunne oli ikkagi, käia tähtsa näoga ringi, teades, et mul on päris oma korter :) 

Nii et kuue kuuga on alustatud mitmel uuel rindel. :)

Nüüd kulgebki mu elu koolis-autokooli-ema juures-tööl-praktikal. Aega üldse pole enam, vahepeal oli nii kiire, et unustasin kaks päeva järjest süüa :) 

Väsinud oled, muud midagi. 

Olge mõnusad :)

TAG: 6 questions

Kui sul oleks võimalik võtta endale ükskõik milline loom, siis kelle sa võtaksid? Olen alati omale koera tahtnud, kui ma oma kodu saan, siis võtaks siina ühe suure karvase koera, kes pärast tööd koju tulles uksel mind tervitaks. Kindlasti on koerale ka sõpra vaja, nii et koos temaga tuleks ka kass. Ilmselgelt kui oleks võimalus siis võtaksin ka pandad ja oravad - nad näevad nii pehmed välja :)
Kelle blogi lugedes tekib sul tunne, et sa tahad minna ja temaga paar drinki teha? No neid inimesi on lausa hunnikutes - UK youtuber SprinkleofGlitter & Tanya Burr'ist kuni Eesti oma blogija Miss Liina'ni :) Louise, Tanya & Zoe vloge vaadates tunduvad nad oma olemuselt väga huvitavad, positiivsed ja sõbralikud inimesed. Mul poleks midagi selle vastu kui saaksin tee tassi taha nendega maha istuda :)
Mis oli su viimane heategu? Käisin eile emal vastas, ta käib mul harva Tallinnas ja siis kui käib pean igale poole teda ise viima, sest ta orienteeruda siin ei suuda.  Eile kui trammis istusime, pakkusin ühele tädikesele istet. Tädi oli nii õnnelik. Ema aga arvas, et ma oleks pidanud edasi istuma oma palaviku ja nõrkusega. 
Mis asjad sind närvi ajavad? Mind on üpris keeruline närvi ajada. Arvan, et minu närvi ajamine on üks eriline oskus. Aga siiski on asju mis mul vere keema ajavad. Näiteks, oma arvamust avaldades, keegi ütleb et mul ei ole õigus. Tegu on siiski minu isikliku arvamusega ning olen päris kindel, et ei ole olemas sellist asja nagu vale arvamus. 
Mis oli viimane uus asi, mida sa sõid ja mida ennem mekkinud polnud? Paar nädalat tagasi proovisin sellist vilja nagu Tamarind. Oli selline ploomi ja datli vahepeale asi. Sügisel, tudengipäevade paiku osalesin Hirmu Faktoris ja seal pidin jooma õlut kondenspiimaga  ning sööma elusaid tigusi vahukoorega, see oli ka päris veider maitseelamus.
Millal viimati nutsid? Miks? Mina hakkan nutma väga kergesti, olgu see siis selle pärast, et ma naeran liiga kõvasti või on minu pisaratejoa valla päästnud mõni ilus film. Viimati nutsin täna hommikul, vaatasin videot youtubest.